Search among U:buntu's articles

Eile juhtusin vaatama sarja "Heroes". Mulle meeldis kangesti üks repliik. See võis kõlada umbes nõnda: "ära põlga tegusid, tegudes on Jumal". No vähemalt mõte oli sarnane.

Täna saadeti ära Jaan Kross. Nagu Andres Tarand ütles, üks aeg on otsa saamas. Jah, tundub et au ja väärikuse aeg on möödanik. Jäänud on kiht meiki uudistes. Jäänud on protokoll, aga hing ja veendumus on kadunud. Ajal kui rahva suurmehe lahkumine, toimub

Aegajalt on vähene uni parim energia tootja - üleväsimus mobiliseerib ressursse. Ja täna on seda vaja olnud. Mõttelõng on hargnenud, aga hargnenud lõngast kampsunit ei koo. Enne on vaja lõng tervikuks muuta. Nüüd on vaja kontsentreerida

lühilugu nr 2. Seekord mitte horror, vaid midagi muud. Nalja ei saa, seega ei maksa enne lugemist eeldada, et see lugejale sobiv lugemine on. Võiks isegi öelda, et tegemist on arusaamatusega. Kes saab aru, saab aru...

Need pildid olid juba kulunud. Õigemini kulunud mällu ja seetõttu kaotanud oma värskuse. Juba 2 sajandit masendasid nad selle häärberi elutuba, kuid traditsioone selles peres ei rikuta. Seetõttu on ka seinad jätkuvalt koledat kollast värvi. Ning

Kõik teooriad ja mudelid ühiskonnateadustes oma ideaalis töötaksid, kuid reaalsuses mudelid oma eesmärke ei suuda täita. Tänu inimfaktorile - alati on isikuid, kes kasutavad süsteemi omahuvi eesmärgil ära. Ja seetõttu jääme igaviku jooksul kõlkuma korra

Kergemeelne mõlgutus vabaaja sisustamiseks. Katsetus ilukirjanduse vallast. Võimalik, et sellele loole kirjutan tulevikus jätku. Lõpp võimaldab seda. Niisiis: ....

Targad mõtted otsa saanud, jälgimine ainult jäänud... Tundub, et kirjutamine on hea viis mõtete korrastamiseks. Ehk siis - pane oma tarkus kirja ja sa näed palju sul seda on. Mul eriti ei ole :) Nädalvahetusel käisin Kagu-Eestis. Paar muljet kirja: ...

Enamasti ma kirjutan oma heietusi. Nüüd annan väikese ülevaate, miks Eesti elanikel peaks põhjust olema Vene riigi peale viltu vaadata. Teemaks on integratsioon.

Lääneriigid toetasid Kosovo iseseisvust, Venemaa, Hiina olid vastu. Serbia tigetseb, Kosovo juubeldab. Pakun ühe teooria, miks nii juhtus ning mida see tähendada võib. Teooria tugineb raamatutel, mida igaüks saab raamatupoest osta. PS. sõnastust ei

Lihtne elu - tahan ja teen; tahan ja ei tee. Tahan, olen 26 aastane. Ja kui tahan, hakkan vanemaks. Ja kui ei taha, siis ei hakka. Ise endal elu loon, mul on oma elujoon Panin täna pulloveri palja kere peale. Päris ilma alussärgita. Kohe teistmoodi

Ükspäev ühistranspordis lõi palaviku üles 42 kraadi, silme ette ilmus terve spekter erinevaid värve. Nägemus valdas mind, hullutas ja pani pähe keerlema mõtted vanade eestlaste šamaanitantsust. Suu vahutas, kõrist tuli kriiskavat kajaka häält, tagant

Mõtlen siin vaikselt, et mu mõtlemise suunad on muundunud. Inimeselt olen liikunud ühiskonnale. Eluviis muutub ka. Iseenesesse süüvimise asemel keskendun muule. Isegi kere on teise sisetundega. Selgub, et elu on ikkagi meditatsioon - see, mida teed,

Viimsel ajal aeg on kadund kärmelt justkui kevadine lumi kuhjuv kohustustemägi rikub närve raske on mu lobi. ja ka ennast käima saada raske kui sangpomm kuvarisse kurvalt vaatan veidi häbi on. Täna olen kauem tööl sest tööaeg olen laisk vahel

Oled sa elu näinud? Ma mõtlen tõelisi inimesi. Ma mõningaid olen. Õigemini on asi siiski hetketes ja kogupildis (õhk, valgus, varjud, riided, kehakeel, kontrast jms), mitte inimeses kui persoonis...

  inimeste näod ja olemised on tähtsad. Vaata videos neid inimesi. Hea kogemus. http://www.youtube.com/watch?v=Epow4VXhn W0 rahakotist võtad raha, siis vaatad ka enne ikka Tammsaare näopilti kui raha numbreid. Laps vaatab emale näkku, ema lapsele.

Jälle üks ilukirjanduslik püüdlus.

Aasta tagasi sain sünnipäevakingiks jope, millel on huvitav lugu. Jopp oli ilmunud mu õe juurde nagisse ning mitte keegi mitme kuu vältel seda omaks ei tunnistanud. Siis otsustati, et mulle peaks sobima ja kingiks saingi. Jope taskus oli säilinud ka

Loen juba nädalaid ja ühest kohast edasi ei saa. Mõtted tüürivad ümbritsevale elule. Tõsi, nii tõsi tundub kõik see, mis Frommi sulest on kirja saanud...

Eelmisel nädalal mõtisklesin sel teemal ja jõudsin järeldusele, et Eestis puudub liberaalsus. Seega ajal, mil liberaalsus asendus mingi klikijuraga, saigi liberaalsusest hoolimatus. Olen täiesti kindel, et Eesti esiliberaalid - reform ja kesk - ei ole

Mulle meeldib tunne tulla külmast õuest tuppa; meeldib metsa hääl ja lõhn; meeldib tunda kuuma liiva nahal, meeldib vahel lihtsalt lesida taeva all. Meeldib lõket teha ja muru niita. Restorani menüü ei paku sellist elamust kui metsamari, ise püütud kalast

valgustus saabus - kui turg paneb ise paika ja suund on suurte monopolide domineerimisele (efektiivsuse seisukoht), siis inimesed võiksid mõista, et neil on turul efektiivne ühiselt tegutseda -  ehk siis solidaarsus ja koostöö ühiste eesmärkide nimel on

Egoism peaks olema idee poolest eluviis, kus inimene keskendub iseenese heaolu suurendamisele või säilitamisele. Kui mõelda, et oma elu on võimalik oluliselt parandada nii suurte kui väikeste tegudega, siis lööksin egoistid kahte leeri: "null-oleku" egod

Eile käisin merel, purjekaga. Oli tuul, oli külm. Aga väga hea. Enne seda kui väga külm hakkas. Lained kõigutasid, natuke pritsisid isegi. Lahelt vaadates on Tallinna siluett ikka vääga kena. Tekkis selline kodune tunne nagu metsas tekib - et jah, siin

olen sunnitud tunnistama, et kui ikka tööd teha, siis mina üle 8 tunni naljalt ei jõua. Erandeid loomulikult on. Eila tegin 7:30-st kella 18.00-i probleemita. On olnud nädalaid, kus 4-5 päeva järjest on 12-tunnised tööpäevad normaalsed. Siis hakkab

Ma olen tõve enesele hankinud. Olla pole mitta ainult kehvapoolne, vaid suisa kehv. Elame üle. Tänasest järgmise reedeni olen asendamas oma head kolleegi. Paraku meie igapäevased tööülesanded kattuvad vaid osaliselt ning kavatsen olla ettevaatlik, et

Lõimumistemaatika ja rahvussuhted Eestis ei paista kudagi maha jahtuvat. Delfi ja isegi maakonnalehtede kommentaariumid on ohtralt halva energiaga kraaklemist täis. Ja kui keegi hakkab mõistlikku juttu ajama, siis toimub räige vihapurse, millega tolerant

Esimene kaasaegne politseiaparaat loodi Pariisis XVII sajandi lõpul, mil salajase politseitöö sisuks oli valitseva "kliki" vastaste väljaselgitamine. Selline ebademokraatlik süsteem paljastati ja reformiti. 1770. aastal on seda süsteemi kirjeldatud

Kohtusin täna taaskord ühe teismeea sõbraga. Vist kolmas kord sel aastal (peale umbes kümmet aastat). Halb oli. Ta valetas. Ja kui ei valetanud, siis tõtt ka ei rääkinud.

Klenski kaardiväe kohtuasjas ilmnes, et vähemasti üks kohtualune on veendunud eestlaste ohtlikkuses tsivilisatsioonile. Ilmselt sellest süvateaduslikust faktist johtuvalt on vaja tsivilisatsioon päästa, hoolimata selle tsivilisatsiooni olemusest. Umbes

On öeldud - ära raiska aega tühisele. Just kirjutades seda silmas pidada sooviks. Samas see, mis endale ei tundu tühine, see lugejaile tundub igav. Tihti ongi nii, et see, mis tühine, läeb rohkem korda kui miski muu. Ning see, mil sisu tundub mõttetu,

Venemaal rüvetati avalikult Eesti lippu. Ametlikul üritusel. Takistamatult. Eelmisel aastal lasti rünnata saatkonda. Takistamatult. Venemaal laimatakse Eestit ja valetatakse Eesti kohta räigelt. Takistamatult. Esimest korda Eesti iseseisvuse ajal ei tunne

Tööülesannete paremaks täitmiseks alustasin loitsimisega: Minu tarkus ja vägi viivad kohe ellu kirja! Tean vajalikku ja oman väge, kasu sünnib iseenesest!

Keegi otsekohene inimene ütles hiljuti välja avaliku saladuse, et tõhusaim parandusasutus ja sotsiaalse kontrolli kehtestaja on haridussüsteem. Õpetajad, õpikud, lapsevanemad ja ümbritsev keskkond suruvad peale kindlalt raamistatud maailma,

noh, selline keskkooliaegne lalin

Proovin jälle midagi väheandekat kribada. Käsi endiselt valutab, seega võib jutt vägivaldseks minna :P

Loe edasi...

noh, jah. Lehes kirjutas ka juba, et poes on kõik kallimaks ja ebakvaliteetsemaks muutunud. Eile käisin poes ja ei osanudki midagi osta. Taimed olid kõik koledad, vorstid isu-ära-ajavad, leivad saepurused, saiad saepurused, mahlad suhkrumaitselised,

Sellise provotseeriva lausega kadus mul eile uni ning algas vahva pühapäevaõhtune mäng, kus end mitmel korral sisse sai räägitud :P Näiteks ei maksa kunagi öelda, et sa oled tugev ja tugevad trenni ei tee ning seejärel põhjendada valu käes

Vabandan juba ette igatsugu tundlike tüüpide ees, kes üpris tõenäoliselt solvuvad selle väikese mõtteväljenduse tõttu. Kritiseerin ajakirjanduse kvaliteeti ja arvan, et saan ühest asjast aru.

Jah, just täna sai aasta täis. Endal polndki nagu meeles, jutu sees koorus teadmine. Mis siis muutunud on? Paar lisakilo kõhu ümber, laienenud silmaring, tõdemus et saan mõne asjaga päris korralikult hakkama. Tekkinud on uued tuttavad, tööalal juba üpris

kõige algus on millegi lõpp eelmise, loodaks et hullema lootus siiski nii napp sest nagu öeldakse, hullem on tulemas   Iga algus on millalgi varem möödund lugu ehk minevik iga lugu on seesmiselt vale osa sellest ju salalik   igal lool on

kui on neli Jaani ja nad on aias sees, kuid peavad minema ära, eks nad siis lähevadki aia taha kui vaja. Ise oleks pidanud siiski Tallinnas veetma pühad, sest tõsi ta on - mujal tööle keskenduda on mõttetu. (kas mõtetu või mõttetu? ) Igatahes...

Vaat, kus lugu - nahaajamine pole lahendus!

Ilge virin... endal ka piinlik.

Eile õhtul käisin ühes restoraanias päeva õhtusse veeretamas. Võtsin prae, topsi juua ja istusin rahus raamatut lugema. Umbes 2 tundi veetsin nii. Hea oli. Raamat oli põnev, rahvast oli vähe ning need, kes kõrtsis, olid huvitavad. Välismaalasi ja puha.

Öeldakse, et keha mäletab. Tundub, et mäletabki. Kuulasin vanu estraadipalu aastatest 1990 - 1998 (umbes). Mõne looga lõi kehasse tunde sisse, mida keha tol ajaperioodil koges. Teistsugune kui tänasel päeval. Selline - rohkem üks maailma ja loodusega.

Selgus, et aastaga on nii paljuga tegeletud, et hea ongi, et kõik meelde ei jää. Halb on, et ka olulised asjad ei ole meelde jäänud Vähemalt oli aru saada, et tööd on tehtud usinalt. Aga see on mu vaba aja blogi, nii et ... Ma lähen peale tööd täna linna

Meeldivalt moosised laulusõnad nancy'lt. Nancy üldse on siiani jätnud Eesti pop-solistidest parima mulje. Kuid ta kõigest meenus mulle ja kirjutan hoopis muust...

Kuna ma nagunii selle täna paberile panin, siis kopeerin ka siia. Arutlemiseks, kui kellelgi soovi: Algselt oli Orkut midagi põnevat. Alternatiiv neile, kellele Rate keskkond ei sobinud. Huvitav oli seigelda mööda „sotsiaalseid võrgustikke“ ja näha, kes

Eelmise seikluse järel, kus ma lohe olin mõõgaga tapnud, saabus kohe järgmine, veelgi põnevam seiklus. Magamise pealt kellelgi kõri läbi lõigata, sellega saab igaüks hakkama, kel on mõõk, pudel rummi ja loll pea. Uus seiklus aga nõudis ühelt

Möödus kuu nii kiiresti, et juuksed sasis ära... võib öelda isegi, et juuksur nüsis ära. Puhkus kulges kiiresti kodulinnas Viljandis. Nädal kodus, nädal külas vanaisal-vanaemal, kuus päeva mõnulesin aias ilma kõike "tänapäevast" puhkust nautimata - ei

Zhou dünastia esivanemate templis märkas Kong Fuzi pjedestaalil kuldkuju, mis kujutas inimest, kelle suu oli suletud kolme nõelaga. Kuju seljal olid järgmised sõnad:

August 2007 alustasin blogimisega. Õigem öelda - mõttepäeviku pidamisega. Materjali on, mida hingeteadlastel analüüsida :P On natuke filosofeeritud, natuke refereeritud, natuke lõõbitud, natuke eluolust pajatatud, natuke fantaseeritud. Enesele on olnud

Hää meel on, et eesti rahvas mu blogimise aastapäeva ja sajandat postitust Öölaulupeoga kostitasid :) Ise ei käinud, tundsin end lõpnuna... hetkel parem. Isegi läheks, aga pole sääl enam muud teha kui üksi lõõritada või jäätmeid koristada. Laulumees ma

Kirun maailma, ei... siiski lihtsalt heietan ilmaelu üle. Ajalehtedest, ülemustest, alumistest ja ...

On asjad, mida me teame, et me teame. On asjad, mille kohta me teame, et me neid ei tea. Ning on asju, mille kohta me isegi ei tea, et me neid ei tea. Lisaks, mis võib olla suurim tõde, on asju mille kohta me ei tea, et me neid teame ---> miks ma

Loomulikult Vene sõdurid Gruusias Sarjas "Jah, härra minister" suutis minister osavalt kantsleriga manipuleerida seoses kõrge briti auraha andmisega. MEILE MEELDIVAD MEDALID! Eriti lindiga medalid

On huvitav projekt, mille tutvustamisest oli mul eile, võimalus osa saada. Maailma geeniuurijad ajavad DNA abil jälgi, kuidas läbi inimkonna ajaloo on toimunud ränded ja kus on inimkond alguse saanud. Praeguste tulemuste kohaselt on inimkonna häll -

01. september kangastub miljonitele inimestele millegi õudsaga. Mõne jaoks on õuduseks, sõda, teise jaoks rahu, kolmanda jaoks kool, neljanda jaoks õpilased, viienda jaoks muud hädad. Mul ei ole hetkel nende asjadega probleemi. Iga õuduse jaoks leidub

Ma aegajalt loen, häid mõtteid on tema kõnedes palju. http://www.riik.ee/lennartmeri/ Palun! Veel huvitavaid kohti internetis: http://praxisestonia.blogspot.com/ http://edwardlucas.blogspot.com/ http://www.icds.ee/index.php

Ma kuulasin eile weebis Pärti, võtsin jalad selga ja ostsin TLN Kaubamaja muusikaärist Pärdi teosed kahel CD-l. Lisaks ostsin Klassikaraadio muusikakogumiku ja SETOD'e plaadi. Poes oli metsik tung. Muidugi mitte Pärdi pärast. Väikesed pärdikud olid

Seisan teel, tuul sasimas juukseid. Mets ääristab põldu, põld ääristab teed. Seisan teepervel kruus jalge all krudisemas. Külm poeb kontidesse ja surun käed sügavamale taskusse. Ühtegi inimhinge pole, olen mina ja on rahu. Kõnnin edasi, ikka tee, ikka

Esitasin ühest projektist omapoolse nägemuse, mis tundus hea. Head olid teiste poolsed (selle nägemuse) muudatusettepanekud. Kuid kui tehniline teostus on hooletult teostatud, siis pole headest mõtetest kasu, pigem isegi kahju. Kõige rohkem ajab segadusse

Hullud päevad olid käes. Kõik tulistasid kõiki, päid lendas, lapsed sõid suhkruvatti ja narrisid oma emasid. Kõik oli peaaegu peapeale pööratud, ometi seisis kõik savijalgadel. Polnud midagi teha, kui võtta piip ja seda pealt vaadata.

Täna on olnud hea päev! Magasin hästi, käisin poes lebensmittel'it ehk manti toomas, sattusin Apollosse ja ostsin kotitäie head ja paremat. Viiest raamatust kaks tunduvat olevat eriti head ja vajalikud. Sirvisin ja peagi hakkan lugema. On ju nendest oma

kus on Eesti kantrimehed ja sotsio-räpparid, kes tegeliku elu lauludesse valavad? See seebilaulude tulv, mis eetris, on tüütav. Ajakirjandusmaastikul töötavad ka rohkem sellised tehnilised hitimeistrid. Vähe on häid rokipeere ja metsiku lääne

"Welcome to Estonia" kampaaniakene on kahtlemata huvitav samm Eesti lähiajaloos, mis püüdis kokkuvõtvalt illustreerida Eesti hinge, vaimu ja mateeriat. Reklaami ja imagoloogia mõttes oli tegemist kahtlemata vajaliku sammuga. Kuivõrd õnnestunud see on,

Kodanik P sidus mu luulesõlmed valla (kogemata). Talle tegin luuletuse, mille sai vaid tema. Endal tegin päris uue, saaks ka etema. Võimalik, et yhel hetkel, hööveldan sest teose; võimalik et jätan lihtsalt toore seose. Niisiis: Mul on kaksteist sõrme,

Oli kord šveitslane, kes lõi ameerikas tugeva ja eduka ettevõtte, võiks öelda isegi riigi - Uus Helveetia. Ta rajas suurepärase põllumajandusliku organisatsiooni lisades kõikvõimalikke vajalikke teenuseid, pakkudes nii tööd ja heaolu tuhandetele. Oma

Kriis tuli, et laiutada ja meeled kuumaks kütta, et kuumutada palavikuga põletik välja. Põletik, mis mädastas inimeste hinge ja pani nendesse mure, vaenu ja häda alged. Nii pöördusid paljude näod ära nende juhtidest ja otsisid tõde jumalas. Nii avasid nad

Täna sain kätte oma esimesed prillid. Ma näen nüüd jälle kaugele hästi. Võrdlusmoment "prillidega" ja "prillideta" tegi selgeks, et ma olen juba suht pime. Eks see vanaduse värk ongi nii, et vaikselt kulub ja harjumine toimub nii salaja, et enne aru ei

Issand Jumal, mõtiskles Jumal kui oma halle kiharaid peeglist vaatas ise meenutades oma nooruspõlve pisikese inglina. Aastatepikkune karjäär oli silmaalused siniseks maalinud ja väljavenitanud, pikad hallid sorakil juuksed andsid märku valusatest

Vanaema andis Tallinna kotitäie päris küüslauku kaasa. Mitte seda kuivand plastikust vussujunni, mida selvepoodides müüakse. Sõin kaks küünt ära ja musklid pingul ja nohu hoobilt kadunud. Üleskutse põllumeestele - tehke inimestega käest kätte äri. Olete

Eile kohtusin jälle ühe ajakirjanikuga ning nagu alati sellistel puhkudel on pärast mitmepäevane pohmell, sest pole kindel mida suust välja ajasin. Sel korral tundub tegemist olevat eriti suuremahulise ja raske juhtumiga, võõrkeeles välismaa

Laupäeval sattusime metsa. Kuna oli aega, siis otsustasime neljakesi käia läbi matkaraja, mille distants oli ca 3 km väidetavalt. Ilmselt siiski oluliselt lühem, sest 20 minutiga vist ikkagi 3km ei jõua läbida. Rada oli igav, seltskond muutis retke

Kolmekordne hurraa majanduspervertidele! Teie mooseslikud käsulauad on purunenud nagu õrn jää. Olete jutlustanud ainuõiget tõde, saavutanud sellega määratut edu tänu inimeste ihadele ja olematule analüüsivõimele, võrgutanud ka minu vähemalt proovima

Küllap leidub järgnevas jutus mõtlemisainet ja nii mõnigi on valmis otsustama mu üle ja panema mõne diagnoosi. No, mis sellest - ma ei sure sellest ära Asi on nimelt selles tundes, mis on jälle tagasi. Eraldumise tunne, või olemise tunne. Õigemini ma

Punkar, sepp, hipi, viiking, arhitekt, meremees, soldat, ehitaja, treial, muusik, näitleja, jurist, insener, kelner, juuksur, dj... aga ma pole eriti... vahel tahaks. Vahel tahaks habet, vahel vuntse, vahel tahaks muskleid, teha võitluskunste vahel tahaks

Mulle kangesti leitud lause meeldib - suurema hea asemel ei saa väiksemat head teha. Kontekst on tsitaadil ristisõjad, aga käib kenasti ka praegusesse hetkesse. Nüüd muidugi meenus teise nurga alt lähenemine Kevadest - kui sa tervet tükki ei jõua, õpi

“Mu poeg, meie kõigi sees võitleb omavahel kaks hunti. Üks neist on Kuri. See on viha, kadedus, ahnus, ülbus, rahulolematus, alaväärsustunne, valelikkus, silmakirjalikkus, kõrkus. Teine on Hea. See on rõõm, rahu, rahulikkus, armastus, lootus, usk,

Lõppkokkuvõttes on esmaspäev sitasti lõppenud. Eile valmistasin end tänaseks ette ja sain magama alles südaööl. 5.40 äratus, 7.05 astusin töö uksest sisse ning täna ei lugend isegi lehti. Aega raiskamata asusin peamise ülesande kallale, vahepeal läksin

P. tunnistas mind normaalsuse mõttes puudeliseks: "Heiki, sa oled kummaline mees." Tuleb tunnistada, onõigus tal nii vastasingi, et vahel hakkab endal ka hirm. Eks ta ole. Normaalsuse piirid on suhteliselt piiratud, ebanormaalsuse piirid kosmiliselt

Siim Kallas on avaldanud oma retsepti majandusraskustest võitjana väljumiseks. Ei midagi uut, ei midagi suurt. Avatud majandus, mida enamus Eesti poliitilisi jõude ei vaidlusta, ning aktiivne reformimine, mille suhtes tundub ikkagi puuduvat idee, mida ja