a. eile öösel ostsin balti jaamast lihapirukaid 2 tk, palusin kuumaks lasta. ühte järades jõudsin ühe baari trepil istuva härrani, kes suitsetas ja sättis oma kompse. Meremehekostüüm, habetunud nägu, haiget saanud inimese hääl. Andsin talle oma teise kuuma piruka.

b. balti jaama tunnelis on üks vanahärra, kes istub päevade viisi müts põlvedel. Kordagi pole purjakil. Mõnikord on koer kaasas olnud (või siiski mitte). Annan talle aegajalt raha. Ta näib hea inimesena, kurvana. Vahel mõtlen, et siiski... võibolla on ta "vabal ajal" hoopis tige, isegi vägivaldne. Nii nagu vaguratel aegajalt on soov tunda võimu läbi nõrgema vägivaldse allutamise... loodan, et mitte tema.

c. sügisel ostsin viru keskusest endale eine, istusin hotelli terassi äärele. Kõndis minust mööda noor vene naine. Järsku peatus ja pöördus mu poole, küsides 15 krooni. Andsin talle 25. Tema pilk oli rohkem väärt. Ilusad silmad... ootamas sulgumist järgmise doosi heroiiniga.

d. Pakkusin suvel trammis ühele vanahärrale istet. Tema naeratavad silmad olid kenad. Tema pakutud kompvek oli muigamapanev. Kuid pidin selle võtma, vastupidine oleks olnud solvav.

e. Loodi poe ees jäin kord kahe kohalikuga juttu vestma. Mees ja naine. Rääkisime paarkümmend minutit.Sain teada kuidas inimesed maal elavad. Bussid ei sõida enam - märk, et sind pole kellegile vaja. PS. Õnnetul inimesel on joodiku nägu. (tahad olla õnnelik päeva - joo end täis; tahad õnnelik olla terve elu, hakka aednikuks (Hiina rahvatarkus). Paraku elatakse paljudes peredes päeva kaupa)

 

inimesi on veel, olukordi on veel...