Viimse aja kokkupuuted oma igapäevatöös meediaga on toonud mõttele Eesti ajakirjandusest kui valdavalt küündimatust, ebaprofessionaalsest ja pinnapealsest äriprojektist. Olulist märkamata kirjutatakse odava populaarsuse võtmes - manipuleeritakse tarbimise suurendamiseks šokeerivate sõnastustega asjast rääkimata. Ajakirjandus ei kajasta täna tõde, vaid müüb emotsioone. See, mis ühiskonna jaoks tähendust omab, see ajakirjanikke valdavalt ei koti. Nad lihtsalt ei saa aru. (Anname andeks.)

Seetõttu arvangi, et saan nüüd aru pressiesindajate ja pressiosakondade tööst. Tuleb lihtsalt selgitada ja suruda teemasid, mis tegelikult on tähtsad (noh jah, kelle jaoks - üldiselt ühiskonna tervise ja arengu huvides). Pressiosakond peab hoolitsema selle eest, et teadmatu massimeedia saaks valgustatud.

Hea ajakirjandus müüb läbi asjatundmise. Hea ajakirjanik ei keskendu šokeerimisele. Hea ajakirjanik lihtsalt kirjutab hästi. Hea ajakirjanik ei müü, vaid kirjutab. Kui ajakirjandus soovib jääda neljandaks võimuks tõsiseltvõetaval moel, siis ajakirjanikud lõpetagu müügitöö (sh. inimeste alavääristamine) ja hakaku hästi kirjutama (kirjutama läbimõeldult, teadlikult). Nii lihtne see ongi.