"Ammumöödunud aegadel olid inimesed oma sõnades ettevaatlikud. See eeskuju väärib järgimist ... Ärge rääkige liiga palju, sest paljusõnalisuse puhul öeldakse ikka ka midagi niisugust, mida poleks tarvis olnud ... Ärge võtke ühekorraga liiga palju asju käsile, üleliigsete tegude rohkus toob kaasa ka palju muret või vähemalt palju hoolt ... Tehke tööd ja nähke vaeva niipalju kui seda nõuab teie kohus ... Ärge otsige ei väga suuri rõõme ega kõikehaaravat meelerahu: nii ühe kui teise otsimine olgu üksnes rahurikkumine ja töö ... Ärge kunagi tehke midagi, mida te varem või hiljem peate kahetsema ... Ärge suhtuge hoolimatult halva heastamisse, kuitahes tühine see ka poleks - tähelepanuta jäetud halb hakkab kasvama ja muutub suureks ... Kui te ei väldi väikest ebaõiglust, mida teised teile osutavad, tuleb varsti teha väga suuri jõupingutusi, et tõrjuda julmi kallaletunge ... Kõneledes või tegutsedes üksi olles, ärge arvake, et teid keegi ei näe ega kuule: vaimud on kõikide meie tegude tunnistajad ... Kaua aega tuha all püsinud tuli lööb ükskord pidurdamatult lõkkele - avastusjärgus tuld on kergem kustutada ... Palju allikaid voolab veeniredena kokku, moodustades jõe; paljudest niitidest kokku punutud köit on raske puruks rebida ... Kerge on maa seest välja rebida noort, alles kõvasti juurdumata puud, kuid laske sel puul kasvada suureks ja teil läheb tema jaoks tarvis kirvest ... Meie huulilt võivad valla pääseda nii tulised nooled kui kõrvetavad leegid - ettevaatlikkus hoiab nii noolte kui tule eest ... Ärge arvake, et inimene, keda on õnnistatud jõuga, võib ennast igasugusesse ohtu seada - tugev võib alati kohata veel tugevamat, kes temastki jagu saab ... Astuda vastu seaduslikule valitsejale, tähendab astuda ühte ritta röövlitega; seadusliku valitsuse vastu nurisemine tähendab alama lihtrahva tasemele laskumist ... Riigi valitsejale võib vastu astuda ainult erakordsetel tingimustel, ülisuurte nõudmiste puhul; vähesega rahuldujal on ka kuulekas olla kergem ... Lihtinimesed ja lihtsaimad inimeste seast ei alusta ega rakenda kunagi midagi uut: nad üksnes järgivad ja kordavad seda, mida teevad ees teised, nende jaoks peavad olema eeskujud ja näidised - nähes inimesi, kes on ettevaatlikud, aupaklikud, heasoovlikud, haritud, muutuvad ka nemad niisugusteks; järeltulevate põlvede jaoks kujunevad aga ise samalaadseks eeskujuks ...

Mu suu on suletud, ma ei saa rääkida, ma ei vasta ka küsimustele ega vastuväidetele. Teie, omakorda, ärge minult midagi küsige. - Teadmine on varjatud, kuid ometi toimiv jõud. Ehkki mu seisund on kõrge, ei saa keegi mulle halba teha. Kas keegi teie seast võib sedasama kinnitada?

Taeval pole päritolu ning ta on kõikide inimeste jaoks ühesugune. Siinöeldu väärib põhjalikku järelemõtlemist ... "

...

Kong Fuzi luges kirjutatu valjusti ette ning sõnas ümberseisjatele: "Ma näen kõikides nendes juhendites kõige selle üleslugemist, kõike kasulikku, mida on võimalik öelda ... Olen veendunud, et kui neid juhtumeid ellu viia, võib jõuda üsna täiuslikkuse lähedale. Püüan neid kasutada ja soovitan seda ka teile."

 

(Kong Fuzi. Tema elu ja filosoofia. KRK. Tallinn 1995, lk 36 - algus eelviimane lõik)