Täna saadeti ära Jaan Kross. Nagu Andres Tarand ütles, üks aeg on otsa saamas. Jah, tundub et au ja väärikuse aeg on möödanik. Jäänud on kiht meiki uudistes. Jäänud on protokoll, aga hing ja veendumus on kadunud. Ajal kui rahva suurmehe lahkumine, toimub igal pool pidu, trall ja "porduelu". Eestimaalased ei ela. Nad lihtsalt on. Pidutsevad, töötavad - elusse süüvimata. Mis maa see on, mis ei ela ega hinga, vaid hingitseb? Kuhu selle maa tee viib? Kas eestlase elu tähendabki ööelu ja kiima nuumamist? Milleks selle rahva nimel pingutada, kes ise end vaenab? Kahju on iseendast - ajal kui saaks olla väärikas ja mõtiskleda elu üle, kipub hinge kibestumus. Nii kaob hing, kustuvad aated ja ideaalid. Kustub leek. Hingetühjusesse tekib nõmedus. Ei taha anda alla. Lähen vaatan tähti parem...