Viimsel ajal aeg on kadund kärmelt
justkui kevadine lumi
kuhjuv kohustustemägi rikub närve
raske on mu lobi.
ja ka ennast käima saada
raske kui sangpomm
kuvarisse kurvalt vaatan
veidi häbi on.
Täna olen kauem tööl
sest tööaeg olen laisk
vahel töötan lausa ööl
elu raske, raisk.
Aga õnn on silmapiiril
meeldiv illusioon
seniks restorani hiilin
ja seal rüübet joon...
Sign-in to write a comment.