Viimsel ajal aeg on kadund kärmelt

justkui kevadine lumi

kuhjuv kohustustemägi rikub närve

raske on mu lobi.

ja ka ennast käima saada

raske kui sangpomm

kuvarisse kurvalt vaatan

veidi häbi on.

Täna olen kauem tööl

sest tööaeg olen laisk

vahel töötan lausa ööl

elu raske, raisk.

Aga õnn on silmapiiril

meeldiv illusioon

seniks restorani hiilin

ja seal rüübet joon...