Ma kuulasin eile weebis Pärti, võtsin jalad selga ja ostsin TLN Kaubamaja muusikaärist Pärdi teosed kahel CD-l. Lisaks ostsin Klassikaraadio muusikakogumiku ja SETOD'e plaadi. Poes oli metsik tung. Muidugi mitte Pärdi pärast. Väikesed pärdikud olid soliidslelt rivis oodates oma järge, et Kerli Kõivuga kohtuda. Olid ennast sättinud täpselt nii ümber riiulite, et tuli nendest jõuga läbi murda, et vajalikku sihtpunkti jõuda. Kõik olid transis - ei kuulnud mu hoiatusi, et vabandage, palun mööda. Siis tuligi neid väikesi pärdikuid küünarnuki ja puusakondiga nügida. Ega nad suurt midagi aru ei saanud, olid nagu Kopli trammi mõõganeelajad. Silmad klaasistunud ja pilk kuskil kaugustes.