Saksamaa raamatupoodide riiulitel on reas hulganisti raamatuid teemal "Preisimaa - unustatud suurvõim". Tõsi, mitme sajandi vältel Euroopas juhtivvõimu omanud riik on inimeste teadvuses küllaltki tagasihoidlikul kohal, kui muidugi välja arvata ajaloolased ja sakslased, kes Preisimaast õhinaga pajatada armastavad. Ilmselt tuleks sellest unustatud suurriigist rohkem pajatada, kuna Friedrich nr 2 suutis luua riigi, mis kohati ehk oli euroopalikum kui nii mõnedki Euroopa riigid täna - 21. sajandil. Mõneti ma kahetsen, et ma Saksamaalt ühti Preisimaa ajalugu käsitlevat raamatut kaasa ei tarinud. Eks need jämedad ja mahukad köited tundusid reisimist arvestades ebamugavad ka. Lootsin internetile ja leiduski ühtteist põnevat (eesti keeles paraku väga vähe):

http://www.htg.tartu.ee/klassid/d4/opmaterjal/AJ3/11_9_Preisimaa_lisamaterjal_artikkel.doc

Tsiteerin antud alliakst:

Preisimaa oli 18. sajandi Euroopa kõige moodsam ning efektiivsem riik, mida iseloomustasid sellised omadused nagu karm distsipliin, ranged alluvussuhted, sõjaline treenitus, täpne ametkond, lojaalne aristokraatia, äraostmatu kohtusüsteem, täiuslik haldusaparaat, sallivus usuküsimuses, kosmopoliitne kultuuripoliitika.

Preisimaa tähendas ennekõike laitmatult töötavat riigimasinat, kus kõigile alamatele olid tagatud nende õigused ning kus kõigilt nõuti neile peale pandud kohustuste täpset täitmist.

SEE OLI õIGUSRIIK SõNA OTSESES tähenduses. Selle näitlikustamiseks esitatakse ikka ning jälle lugu möldri ja kuninga kohtuasjast. Kes satub külastama Potsdamis asuvat Sanssouci suveresidentsi, pööraku tähelepanu kuningalossi vahetus naabruses asuvale veskile.

Niisiis on tegemist riigiga, kus olid levinud mitmed demokraatiale iseloomulikud väärtused nagu usuvabadus (noh, olgu ükskõiksus), õigusriiklus (sh kaitse riigi eest) ja oli Preisimaa väidetavalt ka turvaline varjupaik tagakiusatuile. Kuid edasi...

Inglise keelne Vikipeedia annab kokkuvõtliku ülevaate ajaloost:

http://en.wikipedia.org/wiki/Prussia

Siin on toodud ka mitmed olulised sõjad Euroopa ajaloos. Suutmata allikat tuvastada olen sunnitud refereerima peast ja ebausaldusväärsel moel. Austria ja Preismaa vahel toimunud lahingud olid laias laastus võitlus selle nimel, kes on Saksamaa ühendajaks ühtse riigina. Preisimaa võitis, mistõttu ajalugu kujunes edasi selliseks nagu see on. Sakslased kutsuvad vististi Preisimaa õitseaega "saksa rahvuse leiutamise eeraks", aga võin ka siin mööda panna. Fakt on aga see, et tänu Preisimaale ei toimu Saksa liiduriikide vahel enam rivaalitsemist ning Saksamaad ja saksa rahvast nähakse ühtse tervikuna.

Euroopa arenguloo üks märkimisväärseid verstaposte on Bismarcki tegevus. Otto Bismarck on oluline nimi heaoluriigi ja sotsiaalkaitse ajaloos, sest kehtestas tervise- ja õnnetuskindlustuse ning kindlustuse vanaduse ja töövõimetuse (invaliidsus) puhuks. Seega on Preisimaa Inglismaa kõrval üks esimestest, kes lõi regulatsioonid, mida võime üldnimetajana kutsuda SOTSIAALRIIK (nagu see on meie põhiseaduses kirjutatud).

Kõike seda kokku võttes leian, et Preisimaa kohta tuleb rohkem uurida ja mitte seda teadmist ära põlata kui vastikut natslikku ja imperialistliku perioodi Euroopa ja Maailma ajaloos.