Tanel: Heiki, miks sul elf'i kõrvad on - ülespoole teravnevate otstega.

Heiki: Miks sa küsid, ma olengi haldjas ju.

Tanel vaatas hämmeldunud näoga ning võttis seda kui mu teravmeelsust. Ta ei tea siiani, rääkisin ma tõtt või pöörasin jutu naljaks. Ta ei usuks kui tõsi see tegelikult on. Mul ongi haldjakõrvad. Me oleme kogu aeg siin olnud, meil on koguaeg olnud siin oma tegemised. Suured sõjad on meid lahku löönud. Paljud ei teagi, et nad on. Meid kogutakse taaskord kokku. Me teeme oma tööd edasi. Me oleme haldjad.

Soos elavad suured hallid, põldudel väiksed ja kavalad, majades-küünides veel väiksemad ja kavalamad, metsades ja kosmoses inglid, inimeste keskel inimeste sarnased. Mõned on mängulised, neid peetakse kuraditeks ja muuks selliseks.

Ärge meid otsige, mõned tulevad ise.