Ränduri tee on pikk - surmani ja edasi. Ränduri tee on käänuline, sest sirget sihti pole määratud. Ometi on kõik selge, see saab olla vaid ettevalmistus, muidu olekski see needus.



Öeldakse – leia meelerahu ja siis on kõik hea. Hetkeline meelerahu on aga petlik rändurile. Tema meelerahu kergelt ei leia. Vahet pole, kas eksimisest või eksitusest. Tung jääb, viib ja peidab.



Siiski on ränduriga olnud meelerahu. Siis tundis ta end kodus, iseendaga. See tunne läks, kui ta astus tagasi maailma. On maailm talle vale tee? On ta vales maailmas? Või on lihtsalt nii nagu on – ümbritsev maailm on lihtsalt ümbritsev ja rändur on sellest eraldi.



Võib-olla on see eraldatuse tunne seotud ränduriks olemisega. Rändur kohtab vaid teekaaslasi ja juhuslikke. Võib-olla rändur petab ennast.



Rändur jääb alatiseks üksi. Tema ei saa valida, aga teda ka ei valita. Rändur ei saa jääda paigale. Koosolemine seda aga nõuaks.



Ränduri suurim varandus on hea süda ja naeratus. Mündid ei ava kõiki uksi, hea süda leiab palju avatud uksi. Halb süda kardab head südant lähedale lubada. Rändur ei peagi nendesse paikadesse astuma.



Ränduri õnn on olla kaitstud. Nii nagu talle on määratud rännata, otsida, avastada ja edasi minna, nii on määratud talle olla ka mitte takistatud. Ainuke takistus on täielik lõpp – leidmine või surm. Täielikku lõppu ei pea rändur kartma; aga ta ei pea seda ka hullununa otsima.



Rändur tunneb rõõmu lihtsatest asjadest – lindudest, tuulest, lumest ja vihmast. Rändur tunneb rõõmu suurtest asjadest – lindudest, tuulest, lumest ja vihmast.



Ränduri meel on vahel rohkem kaotsis kui tee tema jalge ees. Nii võib rändur sirgelt rajalt metsa eksida. Nii võib leida ootamatult uue ja otsema tee. Nii võib jääda pikaks ajaks ekslema.



Kellelt rändur saab tee kohta küsida? Kõigilt ja kelleltki. Rändur ei tea oma tee sihtkohta, seetõttu ei tea ta küsida õigesti oma tee kohta.



Rändur petab end sageli valides teiste poolt sissetallatud radu. Sellest polegi midagi, sest et tema tee on nähtamatu, heitlik ja vaid tähtede järgi näha. Päeval on rändur suunata, tihti ka öösel.


Rändur on aja vend - tema saatus on vääramatu, paratamatu, pöördumatu.