Täna tuli muuseas selline riim trükilihastest välja. Teemal "ülitõdede maailm". Nimelt olen täheldanud, et absolutism ja solvumine on vennad. (Osalt jätkuks eilsele teemale; osalt aga täiesti teine teema. Jätan täpsustamata, sest absolutism ja solvumine on ju vennad ;).)

kõik on püha, mis on tulnud prohvetite suust;
kõik mis rahvalt, see teisest puust;
kõik mis vaenuleerist, see on suisa patt;
enamgi - kõnts, solvang, vastuhakk.

kõik on kuld, mis tulnud prohvetite suust,
see annab rahval õiglast juhatust,
on käsulauad õnn ja õnnistus
ning vaenuleerile - suund ja meeleparandus.

kõik on valgus, mis tulnud prohvetite hingest,
nende pühakoja soojast vereringest,
on üllas nende vaimuvõime ulatus,
moraal, aumeel ja nutikus.

Ma kummardan ja hinges laiub härdus,
on au end leida prohvetite ees,
näen - mu ees on alles algus,
kui lakun prohvetite kätt, saab minust lõpuks mees.

Kirjandusteadlastele allteksti kohalt väike vihje -> ära hammusta kätt, mis sind toidab :P