Miljardärid ja akadeemikud mõtlesid välja, et on päris suur tõenäosus, et elame Matrixi filmi laadses simulatsioonis. Nad töötavad edasi selle nimel, et sellest maatriksist välja murda.
Aga kuhu?
No las nad siis uurivad ja arutavad. Seni kuni maatriks pakub esteetilisi, moraalseid ja amoraalseid naudinguid, võin selles Matrix'is edasi kesta. Sansaara on juba vana kontseptsioon ning ma kahtlen, et minu eluea jooksul saavutatakse see, et tänu teadlastele ja ärimeestele ühe nupuvajutusega Matrix ja sansaara lahustuvad. Sestap, kuni Debussy klimberdada saab, seni võtan vähemalt mina rahulikult.

SAMAS ma ei julge väita, et meie elu kohe kindlasti ei ole miraaž. Liialt palju on imelikke kokkusattumusi, tajuhetki, sensitiivset ettenägemist ja -tundmist, et võiks absoluudina väita, et esoteerilist ei ole, on ainult teaduslik progress ning tuleviku suunas rühkimine. Nõustun, et osad tajuvirvendustest on tingitud ajukeemia kõikumisest. Kuid ilmas juhtub kokkusattumusi, mis mitte kuidagi minu ajukeemiast ei sõltu. Sestap ei pane mind imestama uudis, et Elon Musk rahastab teadlasi, et maatriksist välja murda.

Võib ka olla, et maatriks on mitmekihiline. Näiteks, et inimkond on kogu aeg elanud looduslikus maatriksis, mis on lihtsalt olemas, mida keegi ei juhi. Ning inimkond on selle sisse ehitanud täiendava maatriksi, tehisliku, IKT-l põhineva. Internett võtab aluseks inimese kasutusharjumused ning lemmikotingusõnad ning mudeldab siis kasutajale tema enda infovälja, mille sees kasutajal on väga mugav olla - internet pakub talle seda, mis teda nagunii huvitab. Ning siis inimene jääb sellesse paari-kolme märksõna maatriksimulli kinni - saab ainult ühekülgset infot, kuna süsteem söödab talle ette seda, mida arvab et inimene otsib ja vajab. Ja inimene hakkab saama ainult ühetaolist infot, mis aja jooksul mitte ainult ei anna ühekülgset pilti, vaid moonutab ka reaalsustaju. Internetis hakkavad sarnase "maatriksiga" inimesed ühinema virtuaalkogukondadesse, kus nad siis toidavad üksteist oma argumentide ja faktidega, mis pärinevad vaid ühe mulli (loe: maatriksi) seest. Need arenevad edasi virtuaalhõimudeks, kellel on virtuaalpealikud ja virtuaalhuvid. See omakorda kinnistab "mulli" ning laiendab seda "mulli", sest virtuaalkogukond toodab samasisulist infot juurde. Kopeerib mõtteid uutesse tekstidesse, midagi sisulist lisamata või ümberlükkamata. Oma uskumusi paljundatakse sarnaselt viirustele, mis murrab end rakku sisse, paljuneb seal (kopeerib ennast) ning plahvatab siis välja uutesse rakkudesse. Loogiliselt võttes võib virtuaalkogukondadega juhtuda sama. Üritatakse sisse sulanduda teise virtuaalgruppi, seal oma ideid seemendada, seejärel kui pinnas on ette valmistatud, muutub uskumus domineerivaks kuni vallutab kogu selle grupi. Viiruslik uskumuse kopeerimine võibki olla maatriks.

Huvitav, kas tulevikus psühhiaatrid ravivad samaaegselt patsienti kui ka tema nutiseadmeid ja personaalarvuteid, et viiruslikke uskumusi välja saada.