Mul on tekkinud kuri kahtlus, et terve ning tööga hõivatud eesti mees on kõige rohkem diksrimineeritud grupp, st ta ei ole põnev ega usutav. Kui kõigi teiste puhul antakse andeks ning ollakse valmis heast tahtest neile midagi kinkima/andma, siis terve ning tööga hõivatud eesti mees peab tegema, mida ta tegema peab - ise kõik viljad välja teenima (raha, korter, auto, Türgi reis jms) ning kui tal peaks juhuslikult mõned unistused olema, siis ka nende täitumise eest peab ta vastutama ise. Ma vist olen ka selline mees.

Aga kui mul avastataks ootamatult kasvaja, mis suure tõenäosusega mind ära kustutaks? Siis oleks ju unistuste teoks tegemine palju kergem. Näiteks mulle meeldiks mängida mõnes filmis. Kasvõi sellist sisutühja karakterit nagu Ott Leppland mängis filmis 'Vasaku jala reede'. Kui mul oleks vähk ja ma räägiks oma unistusest mõnele tuttavale, kes teatri- ja/või filmimaailmas sees, siis saaks ta juba mind õigetele inimestele tutvustada: "See siin on minu sõber, kellel on vähk ning tal on jäänud paar aastat ning ta tahaks elada natuke kauem ja natuke ägedamalt ning oleks äärmiselt õige, kui me talle annaksime selles filmis väikese rolli." Kindlasti südamed sulaks ning võib-olla saaks sellega isegi Õhtulehte. Kuid terve ja tööga hõivatud eesti mees - ei usu, et mõnel filmitegijal midagi sulama hakkaks, kui ma püüaks seda väikest unistust täide viia ja pöörduksin ausalt ja siiralt: "Tere, olen tavaline eesti mees ja ma tahaks mängida teie filmis pisirolli, sest see on mu unistus." Ei kõla just usutavalt ja huvitavalt. Tõenäoliselt peaksin midagi maksma. Näiteks 5000 euri.

Või näiteks, kui tavaline eesti mees tahaks mõnda missiooni ellu viia. Ütleme, et ta tahaks suuremat internetivabadust. Kui räägib mees, kes alustab nõnda: "Olen 33- aastane ja mul on jäänud elada 1 aasta. Soovin kasutada seda aega, et maailmast saaks parem paik ning kõige tähtsam on suurendada internetivabadust." Olen 110% kindel, et kuulajate kuklatunne ütleks: "See mees seisab surmaga silmitsi ning on ära tundnud tõelised väärtused; tõelised inimkonna aated. Järelikult ta ei valeta." Ning ovatsioonid kõnele oleks tormilised ning petitsioonile koguneks 24- tunniga 2204 digiallkirja. Võimas värk, kas pole. Aga kui sama soovib teha terve ja tööga hõivatud eesti mees? Ah ta pidas juba kõnet? Ma ei pannud tähele.

Ühesõnaga - tuleb hankida endale mingi silt, mis on ebatraditsiooniline. Vähk töötaks hästi, aga tegelikult tahaks hoopis elada. Nii et vaja on leida mingi muu nunnu kiiks. Siis on kergem.

PS. Seda nunnu sildi omamist kutsutakse vist PR ehk turundus?