Keegi teist polnud kuulnud meist,
mehistest väiketest vallatutest vendadest,
pruunide kuubedega, pruunide kaabudega,
jõulise silmavaate ja treenitud kehadega.
Me oleme tegijad, pahandusetegijad,
esiletrügijad ja püünele tõusjad!
Me ei karda kedagi, ei karda midagi,
liigume käbedalt, tasume kiiresti.
Kellelegi võlgu me eales ei jää,
või kui jääme, siis ta polnud seda väärt!
Sest meie otsustame, meie hindame,
kvaliteeti ja väärtust määrame
(;;kas oled mees või pasteet;;),
kaotajad mõistame hukka (jah, hukka),
võitjad tõstame enese sekka (sekka)!
Kuid kes on võitja, seda sina iial teada ei saa,
sest väline hiilgus ja rikkus meid ei puuduta.
Me oleme teistmoodi tegijad, pahandusetegijad,
ööde ja rentslite kuningad, maade ja taevaste jagajad!
Meil puuduvad medalid, on teised aumärgid!
Meil puuduvad pagunid, on teised auvärgid!
Paranend haavad, tatoveeringud ja lood,
lugulaulud, mis annavad su renomeele suud!
Kellest rohkem laule, kellest rohkem lugusid,
seda suurem on au ja kuulsus (;au ja armastus;)!
Kellel rohkem arme, kellest rohkem lugusid,
seda suurem on sõnade, mõtete, otsuste kaal,
seda rohkem teised ta järel kõnnivad.
Sest teod ja haavad ning lood määravad ära,
kas oled kehkenpüks või korralik rentsihärra!
Ja meid ei huvita see, mida teised arvavad,
sest Me - oleme - pahandusetegijad,
kõige julgemad ja sõltumatumad,
kes kõige kõrgemale ronivad,
mitte selleks, et olla teistest parimad,
vaid lihtsalt selleks et nii on elada lõbusam!
Ja meie jaoks ei ole õiged mehed need,
keda ajakirjandus meheks on teind,
sest ajakirjad aeguvad päevaga (nii ka nende kuulsus!),
kuid meie teod on igavesti me vendade suul!