Heh, mul on sellise muusika hooaeg alanud vist :) Puusad käima, puusad käima!
Hibbadihobbadi-muusika puhul istub mulle eriti see, et nad otsivad taustaks süntesaatorilt selliseid erootilisemaid klahve. Ja refrääniks otsivad nad ka sellise šokolaadise häälega leedid.

Ja kui sõnad võtta, siis sõnadel on ju ka huuleläige olemas.

Kui ma hommikukohvi kõrvale seda rütmi lasin, siis tekkis tahtmine paluda andeks:
"Kõik tüdrukud, keda ma kunagi tantsima pole palunud, aga kes oleks seda tahtnud, andke palun andeks. Võibolla tantsime veel." (Kuigi tõenäoliselt ei tantsi.)

Jõulud olid väljamagamiseks head. Olen paaril ööl isegi unenägasid näinud. Üleeile lasime If'iga ühe keemiatehase õhku. Täna öösi käisin preili P'ga jalutamas mingis irreaalses pabertaimedest pargis, kuulasime paberisahistamise häält ja kiitsime selle meloodia üksmeelselt huvitavaks. Pärast tahtsime limpsi ja pirukaid osta ning sattusime kioskisse, mille omanik oli ilmselgelt Mikhail Kõlvart. Miks ta muidu tagaruumist ostlejaid piidles. Kiire paikvaatluse tulemusena hindasin ta siiski maahviaga seotuks, sest hinnad olid kõrged ja peidetud, et ostjaid lüpsta, ning ruumis liikus ringi kahtlaseid teravate laupade ja kissis silmadega spordidressistatud mehi. Noh ja jah, eks ta ole, see unenäomaailm.

Tervitustega Pinehill'ist. (Kohe hakkab liikuma E.J.Ateenasse.)