Terve päev on midagi olnud puudu. Käisin hommikul massaašis, olen täna päris head toitu nautinud. Olen täna olnud koos meeldivate inimestega. Kuid ikka on olnud midagi puudu. Lõpetasin parasjagu õhtusöögi ning lasin silmadega üle saali. Tundsin kerget tüdimust. Siis märkasin klaverit ja ma oleks peaaegu püsti tõusnud, klaveri taha istunud ning alustanud seda Debussy pala.

Õnneks/kahjuks ei oska ma klaverit üldse mängida....

Selles loos on üks koht, mille tõttu ma lahkusin lauast, et pääseda internetti lugu kuulama. Algab täpselt teisel minutil. Minu jaoks väga nauditav meloodia.

Vaimusilmas kujutasin korraks ette, kuidas suur saalitäis rahvast (ca 60-70 inimest) oleks sellele reageerinud, kui ma oleks hakanud järsku lihtsalt sellist lugu mängima. Kerge šokk, eks ole ;)

Hmm... iseenesest võiks ju selle eesmärgiks võtta: õppida klaveril mõned palad selgeks, et ootamatult üllatada. Heh :) Meenus Gerard Departieu esitus filmis "Green Card", kus tema mängitud tegelaskuju kahtlemata avaldas muljet. Tõenäoliselt siiski jõuan ma enne kasvatada oma nina nii suureks, kui omandan tema klaverimänguoskused. Olgu mainitud hetk teile toodud:

Olen nüüd rahul! Ja nüüd tagasi seltskonda!