Palvetamine on ratsionaalne ja efektiivne, seepärast hindan seda. Olgugi, et ma ei ole miski usin palvetaja ega koguduslane. Tõttöelda ei oskakski ma end täpselt määratleta. Ja nii ongi hea.

Miks ratsionaalne ja efektiivne? Sest Oma Jumalat austab igaüks nii palju küll (ükstaskõik, mis ta nimi siis on - Jahve, Allah, Neitsi Maarja, Taara, Peko, Sina Seal, Tema Seal vms), et igasugust möla ei hakka Oma Jumalale mitte keegi ajama. Nii võetaksegi palveis olulisim kokku. Kontsentreeritult ja ausalt. (Niipalju kui ausust enese vastu on.) Ja ülla-ülla, kes pole enda jaoks selgeks mõelnud hädade juuri ja rõõmude allikaid, siis palvetage ja võite kogeda huvitavaid äratundmisi, mille üle hing veidi rõõmustab. Vahel ka päris palju.

PS. Kes veel aru pole saanud, siis vahet pole, kas Jumal om füüsikaseaduste järgi olemas või mitte, peaasi et ravib. Täpselt nagu kõige muuga on, mida käega katsuda ei saa, aga mis ravib - peaasi et ravib ;)

Ja kes veel ikka aru ei saanud, siis plaastri võid haavale ise peale panna, aga hingesalvi ise sageli ei oska panna.

Ja kui sa ika veel aru ei saanud, siis sa ei tahagi aru saada, sest Sina oled iseenda seadnud iseenese jaoks jumalaks. Naudi siis iseennast. Mul see tükki küljest ei võta, see sinu ego-tsentrism :) (Aga ma julgen sulle silma pilgutada ja möönda, et iga egotsentristi jaoks leidub kuskil üks Kopernikus :P)