Yeah. Täna on keres selline tunne nagu oleks trenni teinud. Aga ei ole, nii et ei tea mis värk on. Võib-olla on hormoonid mässama hakanud ja vohavad nagu pärm peldikus.

Olen kaks hommikut ekstra hästi vara ärganud ja tööle tulnud. Esmaspäeval poole kuuest (seitsmest tööl), täna poole seitsmest (poole kaheksast tööl). Varahommikud on mmmmmmõnusad. Tänavad on tühjad ja linnas domineerivad linnud. Nood ongi kella seitsme ajal peamised müratekitajad. Kuigi täna hommikul suutsid kolm sireenidega operatiivsõidukit mu rahu rikkuda. Ühesõnaga kogu hommikuse idülli rikkuda. (Ma loodan, et kui see kiirabi väljakutsuja oli mingi paanika-jaanika, siis saabuks tal juba enne 2011 aasta jõule mingi märkimisväärne tervisehäda, et oleks ka põhjust!)

Ja kuna varakult alustaja saab esimesena asjad tehtud, siis praeguseks kellaajaks on tunne, et tänaseks aitab ka (kuigi tegelikult tuleb poole tunni pärast teha tõsine töötegemise nägu ette ning lugeda, lugeda, lugeda; mõelda, mõelda, mõelda; ja olla innovaatiline ning tulemuslik).

Varahommikuse tööletuleku suureks plussiks on vaikus ja rahu. Juba üle-eelmises töökohas täheldasin, et tööviljakuse tõstmiseks tuleb kontori saabuda enne kaheksat. Kui tulla kella üheksaks, siis saabuvad kõik samal ajal ning algab aktiivne sotsiaalne suhtlus. Nagu tihaseparv – kõik sädistavad. Ja mina loomulikult ka. (Vana paks rasvatihane kõige rasvasema pekitüki juures sädistamas.)

TEGELIKULT on mul vist hilispuberteet või varajane keskeakriis, sest ma tahaks endale ameerika sportautot, nahktagi; tahaks head rokki kuulata ja selle autoga mööda kruusateid ringi lasta. Järjekordselt mõlgub mõttes üks korralik tätoveering (mitmuses) ning tahaks Eesti meistri tasemel mõnd lemmikspordiala harrastada (ok, esi-kuuik oleks väga okei). Ja üks blond tulehark kuluks ka kõrvalistmele ära.

Unista terviseks! Kui julged unistused ellu viia, siis oled mees!

Päeva peale tuleb ütlemist juurde (kell 18.25):

Nagu öeldakse, siis asjad ja kohtumised ning mõtted tulevad täpselt õigel ajal. Selleks, et õppida; või selleks, et olla kingituseks millegi väljateenimise eest.

Täna tuli minu ellu kaks asja. Raamatute kujul. Üks on käes, teine on veel kaugel.

Käes olev raamat on sellise mehe nagu August Mälk selline raamat nagu "Projekt Victoria". Nagu tagakaanele on kirjutet, siis tegemist on millegi täiesti tavatuga. Järjehoidja on lk 72 ja lk 73 vahel ning muljed on päris head. Jutustus siis fantastika valdkonnast ning lugu sellest, kuhu võib viia paljukiidetud progress ja innovatsioon. Küllap laupäevaks on asi läbi ning siis saab öelda, kas oli ka midagi uut. Samas, arvestades et asi on avaldatud 1978a. siis soovitan konventsionaalsetel ja kuivadel teaduskommunistidel see läbi lugeda.

Teine raamat on Seitse Maailma. Weebitutvustus on läbi vaadatud seitsemaailma.com ning tundub, et asi on minu jaoks õige. Seeni suitsetama ei kavatse hakata, aga on aeg endas taas mõned energiakanalid lahti muukida, et vaim saaks õhku ja eneseväljendus inspiratsiooni. Reaalne maailm oma siltide, maskide, kardinate, võrgutuste, reeglite ja uskumistega on sama kahjuliku mõjuga kui oopium ja LSD koos manustatuna. Inimene, andes end täielikult "Läänemaailma" "ratsionaalsesse" "teadusliku" maailma meelevalda, kaotab iseenda lupsti, ning ehitab enda ümber kena liivalossi, mis igavikulises mõttes sittagi väärt ei ole. AGA petke end hoolega ja usinasti, sest siis olete tõeliselt õnnelikud ja õndsad :P

Mul on taas revolutsiooniline bolševistlik surmatung peal :P