Hüpnootiseeriv pala. Hüpnotiseeriv hääl. Ja sõnad on hästi seatud, vähesega palju öeldud.

Eile käisin lõunal hea koolikaaslase, valvefeminist K-ga. Rääkisime esmalt tööga seotud asjad ära, siis võtsime veel teetassi jagu aega aasimiseks ja elust rääkimiseks. Tuli jutuks ka armumine. K. sõnul tahaks ta igal aastal korra armuda. Oma mehesse eelistatavalt. Aga võib ka kellegisse teisesse. Ega ei pea kohe uude suhtesse hüppama. Armumisega kaasnev on nagu narkootikum. Tõsi see ju on, et kehakeemia muutub. Mõtlemine muutub. Jõudu ja nutikust tuleb juurde. Tõsi, ka hajameelsust lisandub ;)

Eile õhtul jõudsin weebis selle videoni ühe teise sama esitaja video kaudu, ning omal moel on see üks parema sõnaseadmisega lugu armastusest. Ma ei pea silmas seda traditsioonilist südame häält ja muid sefiiriseid laulusõnu, vaid just teisi sõnumeid, et üksteisele antakse jõudu ja muud head, mis loob kindlustunde ja julguse. Isegi ettevõtlikkuse, et riskida ja proovida elult saada rohkemat. Au, austuse, empaatia õpetamine ehk egotsemise asemel enese huvidest väljapoole elamine jne.

Tulles tagasi K-ga peetud vestluse juurde, siis K teadis öelda (mida tean ka ise öelda), et paradoksaalne on see, et armunu on ka ses suhtes hea olla, et armuma kiputakse just nendesse armunud inimestesse. Ning kes armunud pole ja on üksikud, neil ei ole erilist lootust. Olen seda meelt, et armunud säravad rohkem ja paistavad seetõttu silma. Aga see pole veel kõik :) Ma arvan, et tulenevalt kehakeemiast eritavad armunud mingeid hormoone või muid vallatuid mikroosakesi, mis ümbritsevatel liigikaaslastel ka mahlad tööle panevad. Nagu lilled õitsedes mesilasi meelitavad vms.

PS. Allolev Guano Apes'i lugu on mu personaalseid eelistusi arvestades oluliselt romantilisema meloodiaga.