Ma ootan juba 300 minutit, et lõunale minna. Täna tahaks midagi sooja. Paksemat suppi või vürtsisemat praadi. Loomulikult oskan ma tellida midagi allapoole keskmist. Ning loomulikult saan ma sellest siis aru, kui teiste lõunatajate taldrikutele pilgu olen heitnud. siis tekib oht meeleheitele, aga ma ei anna end üldiselt selle meelevalda. kuna valdan vabalt meelekindlust ja kindlameelsust meeleolu tõsta olustikulise huumori kaudu. (eelnevas lauses sisaldub pilge iseenese vastu)

Igatahes lõunat takistab vihm. Õigemini mõne inimese suhkrust füüsis. Mis vees lahustub. No okei, meik võib tõesti kahjustuda, aga Max Factory'l on ilmselt ka vihmakindlat värvainet. Majaseinad on ju ikka värvilised. Kliimast hoolimata.

Meik ja kliima on ilmselt otsesemalt seotud kui võiks arvata. Tootmisprotsessis tekib loomulikult jääke, pakendimajandus on omaette ooper ning tervisekahjustused on rohkem kui võimalikud. Täheldatud on, et kes rohkem meigib vajab rohkem meiki. Sest meik teeb pealt poolt ilusaks, aga alt poolt teeb vanaks. Tapab nahka ja värki.

Meik reostab ka inimsuhete keskkonda. kasvõi seetõttu, et meik on petmiseks. Enese ja teiste petmiseks. Esiteks seetõttu, et on võimalik end petta, et "olen ilus" ja võimalus samamoodi ka teisi petta. Teisest küljest on võimalik ka moodi petta. Sest tegelt on mood ja meigi mood täieliselt kokkuleppe meelevallas ja põhineb autoriteetidel. Seega sisuliselt on meik ikka üks kahtlane värk.

Ahjaa, see kah, et meik aitab varjata emotsioone (mu meelest), kuid ka rõhutada emotsioone. Seega ikkagi petuvärk. Aga eks see suhtlemine ongi üks petuvärk. Kasvõi seetõttu, et inimesed tegelikult ei tunne iseennastki. Teistest rääkimata. Nii et vahet pole.

Raiskasin enda ja teiste aega. Naljakas, eks ;)