Kõrvetav päike sügise külmuses himustab suudelda kaela.
Kaela, mis peidus sallide sees, varjatud tuule ja päikese eest.
Sall peidab kaelal kriime ja plekke, verearme ja sinakaid korpe,
võitluste, vaidluste, kire jälgi, elu värvi, elu teravaid servi.
Kaelast allpool looklevad veenid, tukslevad pulsid, põlevad leegid.
Kerkib ja vajub hingeldav keha, vaiksete õrnade oietena.
Kõrvetav külm sügise esmastes öödes himustab pureda kaela.
Kaela, mis peidus sallide sees, varjatud näljaste pilkude eest.
Sall peidab kaela küpsevat pehmust, vagurat süütust ja hoolikat puhtust,
hoiab end salaja saabuvaks sügiseks,
siis annab end vabaks ja püherdab prügiseks.
Püha tõde
-
Leidsin oma meilikastist ühe aastataguse luuletuse. Kõlab päevakajalisena.
kõik on püha, mis on t…
-
06 Oct 2014
Infoks: saabus vaikus
-
Tere
Kuna elu on selline, et aeg ja inspiratsioon on muudes eluvaldkondades kasutuses, siis on si…
-
21 Jun 2014
See all articles...
Authorizations, license
-
Visible by: Everyone (public). -
All rights reserved
-
137 visits
Jump to top
RSS feed- Latest comments - Subscribe to the feed of comments related to this post
- ipernity © 2007-2024
- Help & Contact
|
Club news
|
About ipernity
|
History |
ipernity Club & Prices |
Guide of good conduct
Donate | Group guidelines | Privacy policy | Terms of use | Statutes | In memoria -
Facebook
Twitter
Sign-in to write a comment.