Liisi kirjutas oma blogis tähtsa jutu.

Ma ei ole mõningates asjades kunagi väga nupukas olnud. Eelmisel aastal sain ühest asjast aru. Just siis, kui juhtus see, et minu ellu tuli inimene, kes tegi lihtsalt oma olemasoluga väga palju asju selgeks.

Esiteks, tark on valmistuda selleks, et keegi tuleb su ellu, kellele sa tahad pakkuda parimat. Tuleb ta siis aasta, viie, kümne või kahekümne pärast, see polegi nii väga tähtis. Tore on öelda, et ootasin sind ja ma olen selleks hetkeks valmistunud. Olgu tulijaks siis naine, lapsed, või naine koos lastega.

Teiseks, Liisi kirjutas: "Mulle meeldib milliseks sa mind teed". Nii ongi! Meile mõeldud inimesed (olgu nad siis mõeldud üheks hetkeks, üheks päevaks, üheks aastaks, või kogu eluks - polegi nii väga tähtis) panevad meid käituma teisiti. Nad toovad meis esile paremad küljed, kirjumad suled, magusamad lõhnad, vägevamad teod. Just aasta tagasi sain ma tänu Talle teada, et minus on nii palju väärtuslikku; nii palju meest; nii palju kõike seda, mida ma ise enda juures tegelikult naudin. Teisisõnu: üksi olles ei pane iseend tihti tähele. Üksi olles uurid ennast nagu elevanti, ehk siis näed ainult suuri kõrvu, aga mitte neid imeilusaid silmi, mitte seda suurepärast saba. Aga teine inimene on nagu peegel, mis aitab mul end erinevatest külgedest näha; täiuslikumalt näha; märgata neid imeilusaid silmi, seda suurepärast saba.

Kurat, mul on selle üle nii hea meel praegu :)