Eelmisel nädalal nägin unes, et esmaspäeval algab mul uus elu. Täna on teisipäev ja justkui midagi poleks muutunud. Ometi… midagi nagu oleks muutunud.

 

Muutused ja arengud saavad olla revolutsioonilised ja evolutsioonilised. Tundub, et eile revolutsioonilist murrangut aset ei leidnud ning võimalik, et lihtsalt üks periood sai eilsega läbi ning algas uus. Milles kvaliteedi muutus, seda veel ei tea.

 

Ma näen, et arenguvõimalusi on piisavalt, seega on muutused võimalikud. Ning isegi soovitavad. Teadmistepuust olen varem rääkinud. Võimalusi on miljoneid. Hetkel vajaksin ametiga seoses teadmisi riigi toimimise peenematest nüanssidest, turvalisuse teooriatest ning ajaloost. Oma õpitud eriala arvestades oleksin huvitatud õppima heaolu, toimetulekut ja vaesust puudutavaid teooriaid. Samuti ühiskonna dünaamikat puudutavaid tarkuseid. Sealhulgas majandus- ja inimgeograafia küsimused. Põnev, põnev.

 

Oskusi on mul samuti kahetsusväärselt vähe. Mulle meeldiks osata mängida mõnd muusikainstrumenti, olla vähemalt keskpärane mõnes võitluskunstis ning ka standardtantsude oskus ei teeks paha. Ka puutöö on mõte. Lihtsalt mõte.

 

Sotsiaalses pooles olen ma üpris ühekülgselt seni esinenud. Aeg on oma elu vürtsitada mõne intriigi, romaani või ekstsessiga. Paar lipsu oleks vaja osta. Samuti nahakreemi ja vietnami salvi. Alustama peaks regulaarsete treeningutega, täpsustama toidusedelit ning vähendama kahjulike harjumuste proportsioone elukaarel.

 

Üldiselt ma tean, millist muutust ma ootan. Aga see ei ole blogi vaid on kohviku jutt.