Möödunud nädalavahetusel leidsin end tegemas asju, mida ma tavaliselt ei tee.

Käisin hommikul kell 7 Peipsis ujumas, endal nina külmast sinine. Aga päris uhke tunne oli kui teised pärast õudusega silmi pööritasid.

Kuulasin ülimalt suure skepsisega ühe ilma näinud daami juttu inimese mõtte jõust, olles isegi üllatunud oma kitsarinnalisuse üle. Ja selle kõige lõpetuseks lõhkusin ühe nimetissõrme hoobiga hariliku pliiatsi uskudes, et pliiats on niit ja minu sõrm mõõk... Samas, daami väide, et kõvasti uskudes on joogikõrs võimalik õunast läbi lüüa, jäigi tõestamata.

Lõpetuseks ilkusin ühe noormehe üle, kes endale naist otsis. Häbi mulle.

Minust on küünik saamas?