Elus tuleb ette hetki, mis oma kummalisusega panevad sügavuti asjade üle järele mõtlema. Miks mõned asjad juhtuvad nii nagu nad juhtuvad? Ja teised asjad jälle ei juhtu. Viimastel päevadel on  leidnud kinnitust mitmed tõsiasjad.

Näiteks - vana arm ei roosteta. See võib küll tuhmuda, aga õigete keemiliste elementide lisandumisel reageerib see end jälle särama. Pärast läheb aega, et aine algseis uuesti taastuks.

Siis võib täheldada, et reageerimisvalmidusest ei piisa selleks, et reaktsioon toimuks. On vaja midagi veel. Siin tuleb mängu bioloogia. Või nagu üks tark sõber mulle raskel hetkel seletas: "Tõmme on või ei ole". 

Kolmandaks, teatud katalüsaatorid (nt etanool) soodustavad uute seoste tekkimist, kuid nõrgendavad vanade tugevust. Kuid jällegi on tarvis soodsat keskkonda ning elementide soovi seoseid tekitada.

Kogemustest järeldub - pipar ei taha eriti reageerida. Isegi kui teine ennast meeks moosib.