U:buntu's articles

EPLis oli kunagi aastaid tagasi jõulude paiku intervjuu ühe UK või USA hariduseksperdiga (vms), kes rääkis enesedistsipliini olulisusest. Meelde jäi: edukamad on need inimesed, kel on tugevam enesedistsipliin ning 21. sajandil muutub see veelgi olulisemask, sest väliseid "kõrvalemeelitajaid" on järjest rohkem. Siis meenub see: edukate perekondade lapsevanemad eelistavad oma lastele erakoole, sest erakoolides on rangem distsipliin, mis hilisemas elus ära tasub. Mulle tuleb kord nädalas info…

Kuna sai teemat jagatud, siis: papsiga on ses suhtes korras, et on stabiilne. Aga on jälgimisel. Tõenäoliselt saab peagi koju, kuid edaspidi saab tegeleda uue hobiga - käia uuringutel ja arstide juures. Minu jaoks õppetund. Kui mina arvan, et mul on aega oodata, et küll jõuab lähedastega suhelda, siis neil ei pruugi seda va aega väga enam olla. Nii et viimane aeg hakata tundma õppima, kes mu lähedased on. Kes nad on lisaks sellele harjumuspärasele tuttavale isale, emale, vanavanematele. Kes n…

Veider on maailm. Üle-eelmine nädal nägin isaga seoses veidrat unenägu. Sellest alates on temaga seoses olnud ebaharilik rahutus. Täna viidi ta haiglasse. Otse söögilauast. Süda ütles üles. Hetkel ei tea, kui hull on asi. Aga kui tema ise ütleb, et kutsu arst, siis on asi väga tõsine. Nii et ma olen mures ja kurb ning isegi kerge hirm on. Me ei ole lähedased, aga ta on mu isa ja isana asendamatu. Minu veri, minu higi, minu pisarad. Ja vastupidi. Mina tema veri, higi ja pisarad. Ja naer, loodetav…

Oskaks laulda, valmistaks romansse. Sarnaseid. Aga ei oska laulda. Ja neid laule ka koostada ei oska (enam? vist?). ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Mul on kahju ... et ma tegin nii et sulle ütlemata kõige tähtsam jäi. Tahtsin olla uhke mees ja olla tugev, kuid oma uhkusega üksinda ma jäin. Nüüd istun mornilt ees kruus musta teed sees kaks tükki suhkrut kuid mõru maitse suus Sa olid minu, kuid sind tegin lolli…

Mul on uus haigus. Õigemini vana haigus sai moodsama vormi. Avastasin, et mul on telefonis sammulugeja ning nüüd ma siis sammun. Täna sammusin õhtul peale tööd 4 tundi ehk 23 km ehk 1500 kcal ehk 30 000 sammu täpselt ukseni. 29. aprillil käisin veidi rohkem: 31 059 sammu. 4 tundi järjest on veits palju, 3 on paras, 1 on vähe. Eks see veits ühekülgne trenn on - jalad ja alaselg saavad vatti. Aga asi seegi.

Tekkis idee esmakordselt elus võtta plaani kehakaalu jälgimine esteetilistel eesmärkidel. 01. septembriks -10kg. Mõtlesin ka -15kg, aga see oleks enese kurnamine. Jaanist kuni 01. septembrini toiduga tagasi hoida, alkoholi mitte tarbida ning sporti teha, nii peaks -10kg jõudma küll. Iseenesest minu vanuses mehe kohta ma just väga ülekaaluline välja ei näe, kuid põsed on liiga paksuks läinud. Tuleb tagasi hoida. Millest selline plaan? Wolber läks üle käte ning seetõttu on tahtmine kirikuisale…

Märkasin ühe tuttava pilti, millel ta koos kooliaegsete sõpradega poseerib. Leidis taaskord kinnitust, et sõpruskondade mustrid eksisteerivad. Tema tuumik-sõpruskond on nelja liikmeline. Kooli ajal oli ka mul nelja liikmeline tuumik-sõpruskond. 4 on hea tervislik number. 3 on liiga vähe. Iga suurem number on järjest hoomamatum ning anonüümsem. 4 on hea. Neli tähendab: - alati on kellelgi sinu jaoks aega; - et kampa nõusse saada, tuleb ära rääkida vähemalt 2, seega on vaja häid läbirääkimisosku…

Viimastel päevadel on inimesed muutunud ärevamaks, närvilisemaks. Ärrituvad kergesti. Ise ka. Täna on juba 2 olukorda olnud, mis olid eskaleerumispotentsiaaliga. Mõtlesin, et kas on mingit tähtajad kallal - aga väga ei ole. Siis mõtlesin läbi huumoriprisma, et täiskuu. Tuleb välja, et homme ongi täiskuu. Nii et see suur kollane/valge kera seal taevas mõjutab meid ikka tugevalt. Selene möllab ja mängitab inimesi. Pisut kõhe värk. Seda on ametiasutuste töötajad ammu täheldanud, et täiskuu ajal…

Paavo Matsin on saanud hakkama korraliku raamatuga. Seda tõendab juba saadud auhindade nimistu: Eesti Kultuurkapitali Kirjanduspreemia 2016, Euroopa Liidu Kirjandusauhind 2016. Ilmselt on see kõigest algus. Lugesin. Julgen panna väärtkirjanduse sekka. Eesti kirjanike puhul on Paavo saanud hakkama millegi üllatavaga - teosel on korraga tempo, power, loetavus, huvitavus. Kogu komplekt töötab algusest lõpuni peaaegu sujuvalt. Fantastikasse võib raamatu liigitada, võib-olla miskisse muusse žanri…

Küsimuste küsimine on kunst. Õigete küsimuste küsimine on tarkus. Kui muud ei oska küsida, siis on hea küsimus "miks"? Miks? Sest lapsed küsivad nii. Mulle meeldib koolitustel osaleda, sest seal kohtan võõraid inimesi. Võõrastega on põnev suhelda. Paljud neist huvituvad siiralt ja küsivad häid küsimusi. Huvituvad rohkem kui need, kes juba on tuttavad. Ma ise näiteks ei oska inimestelt küsida, kuidas neil läheb. Mul ei tule meelde seda küsida. Kui tuleb, siis vahel ei taha. Vahel aga tahan.…

Directoris kirjutas , et 35selt (tegelikult eluaastatel 30-50 tekib mingi periood) on aeg oma elus audit teha - vaadata, mis hästi, mis tahab sättimist, mida edasi teha ning kas teha kardinaalseid muutuseid. Mul ema rääkis ka eelmise aasta sünnipäeval, et 36 on tähtsam sünnipäev kui 35 või 30, sest siis saab järjekordne 12 aastane tsükkel läbi. Idee tuleneb astroloogiast kuidagi, et tähemärgil saab ring täis vms. Hookus-pookus või mitte, aga see selgitab minu viimaste aastate pingeid, kõhk…

See on 2 aastat minu suvalise õhtu võimlemislugu olnud. Tegelt ka, ma võimlen aegajalt.

Well, mulle tundub, et ongi kaht sorti armuhaldjaid ning see lilla kleidiga on päris aktiivne.

Kuna terroristid panevad lennujaamadesse pomme, siis on selge, et nende eesmärk on otsida endale vaenlasi. Oleks paras ninanips, kui mingis terroristide laagris toimuks pommiplahvatuse asemel hoopis flashmob, kus tantsitakse rahu nimel. Paraku lõpetaks tantsu automaadivalang. Eile miskipärast tekkis mõttes küsimus, et kui flashmob'id lennujaamades ei ole turvateenistustega kokku lepitud, siis kuidas selle truvalisusega siis reaalselt on.

"Hahahahahaa" nagu mu sõber Facebookis lõbusust väljendab :) Minu meelest lõbus/kõbus diskologu. Ainult et ma vist olen nii vana juba, et tahaks sellele videole panna sildi juurde "Täiskasvanutele ainult". Lastele kindlasti meeldib selline muusika ja multikalikkus (värvid ja tilulilu). AGA lapsed raisk ei saa ju asjadele pihta, vaid topivad saadud visuaali suvalisiselt oma tärkavasse kultuurikihti ning mõnel satub see mõne olulise sünapsi peale, mis kogu tema puberteedielu mõjutab. Halvemal juh…

Eesti inimesed on pehmeks läinud. Võiks isegi öelda, et on eluvõõrdutud ning muututud lihtsalt lolliks. Kui on mõni õnnetus või kuritöö, siis on emotsionaalsed hinnangulised hüüatused nagu "kohtuav", "issand kui õudne", "olen mõtetes teiega" nii sagedsed, et tülgastus tuleb peale. Paremini ei oska? Reaalselt kaasa tunda ei oska? Oma tunnetega toime tulla ei oska? Ainult paanitseda, hinnanguid ja eelarvamusi kasutada? Muidugi on tapmine rüve töö. Aga pole siis varem tapmisi olnud, et inimesed ei…

Vaatasin end värsketelt nädalavahetusel tehtud fotodelt. No ei ole fotogeeni antud. Õigemini on see kunagi noorena olemas olnud fotogeen kasvanud ja paisunud ning iluideaalidest välja murdnud. Muidu ei panegi tähele, aga just fotodel on näha, et kõik detailid on suurelt olemas ja lehvitavad fotodelt vastu. Lotike lõua all, mida muidu ei märkagi, on täiesti olemas. Nina on suur nagu planeet. Silmad on tuhmid nagu kulunud päevasärk. Kere on ülekaalus ja väljaveninud nagu korduvkasutatud kilekott.…

Täiesti kohutav kui kiiresti tööelu kastreerib eraelu. Paar nädalat tagasi tundus, et minu eraelus hakkab toimuma nii mõndagi põnevat. Tegin juba ettevalmistusi ning tulevik tundus lilleline. Kuid siis tõusis tööl tempo ning kogu entusiasm, rõõm ning ootusärevus on hoobilt kadunud. Lihtsalt pole ja kõik. Kõige lollim on see, et ma tõepoolest lootsin, et sel korral jõuan ma kaugemale. Oleks grammikenegi paari nädala tagust motivatsiooni. Aga täielik null. Lihtsalt null ja kõik. Enamgi veel, mul p…