Täna kohtasin LHV noort müügimeest, kes tegi oma tööd hästi, kuid tegi mitu jämedat viga, mis võinuks mind kui võimalikku ostjat eemale peletada. Võibolla tuli see müügitehnikast, võibolla väsimusest, võibolla isiksusest. Ei tea. Võibolla peabki nii käituma, et tulemuslikult müüa. Kuid paar momenti jäid siiski kripeldama:
1) müügimees väitis, et konkurent on mulle pähe toppinud lolle ideid. Need väidetavalt lollid ideed on tegelikult minu enda mõtted, seega kui võtaksin isiklikult, siis võinuksin seda tõlgendada, et ta peab mind suureks lollpeaks Kahtlen, et keegi ostaks kelleltki midagi, kes teda otsesõnu lollpeaks kutsub.
Müügimehe reageering, kui ütlesin, et need on minu lollid ideed: läks kiirelt uuele teemale üle ning ei jäänud aega reageerimiseks. Nutikas nipp.
2) kui väitsin, et mul pole rohkem aega vestelda ja pean minema, siis ta tunnistas, et mul võib olla aega oodata, aga temal ei ole aega oodata, sest sellest sõltub see, kas ta saab õhtul naisega välja minna või mitte. Hmmm... kui müügiraamatus on kuskil tõlgendus, et potentsiaalne ostja peaks siinkohal süütunnet tundma ja seetõttu tehingu tegema, siis ... siis see võiks ju töötada küll, aga mitte minu puhul. Ja kui LHV nii nahaalseid nipikesi vajab, et müüki teha, siis tunnen sisimas rahulolu, et ma nendega tegemist ei tee.

Kui mõni LHV pee-err inimene peaks läbi moodsate monitooringu süsteemide siia postituseni jõudma, siis võin öelda, et müügimehele võite preemiat maksta - ta oli tõesti hea oma töös. Aga ma sain jälle väikesi vihjeid, et teid ei saa usaldada. Sorry, nii on. Mind ja minu raha te endale ei saa. (PS. Üks vihje tänasest Šmiguni valedektori testi loo juurest - kui midagi on liiga õige, siis on see kahtlane.)