Nädalavahetuseks oli 2 plaani: 1) teha aruandega algust ja ühtlasi ka lõpuni; 2) käia teatris vaatamas etendust 'Üksildane lääs'.

Punkt 2 on edukalt tehtud. Tükk meeldis. Pole eales näinud etendust, kus lõhutakse nii palju, kus ropendataks nii palju, mis oleks nii naljakas ja samal ajal rääkida väga tõsistel teemadel. Mähar ja Kuntsel mängisid väga hästi, teised kaks näitlejat kahjuks toorelt.Kuigi ka teistel oli etenduse jooksul väga hästi õnnestunud hetki. Kel täpsem huvi, minge vaatama või lööge guuglisse 'Üksildane lääs' või lugege seda Postimehes ilmunud arvustust . LINK

Etenduse jooksul tabasin end paar korda mõttelt, et kui laval jutustatud lugu on tõsi (ja rohkem või vähem see on tõsi; sellised lood tulevad vaid elust enesest), siis ma olen oma senise elu ikka vägagi korralikus perekonnas elanud. Suisa vooruslikus ja viisakas, kuigi enese subjektiivne mulje on aegajalt olnud, et elu on nagu Tuvikeste seriaalis. Nojah, eks isiklikud üleelamised on alati dramaatiliste liialdustega, mis ületavad oma sisetundmustes isegi kirjanduslikke liialdusi.

Teatriskäik oli ka teatritükki kõrvale jättes omamoodi etendus. See, et Rein Lang koos oma prouaga minu läheduses tiirutas ei olegi tähtis. Põnev on hoopis see, et kuna otsustasin üksi minna ja vaadata, mida üksikäimine pakub, siis muigamapaneval kombel tuli ka üks mu kursaõde üksi teatrisse (kuna ta mees ei olnud teatrimeeleolus vms) ning kutsusin ta enda kõrvale istuma. Kokkusattumus oli ka see, et kandsime mõlemad silmahakkavat punast. Nii et kui meenutada ühest naljaraamatust loetud elutarkust, et naine tahab, et mees riietuks nii, et see sobiks hästi naise kostüümiga, siis Rein Lang ja ta proua võisid küll arvata, et need punases riides noored inimesed on õige kena paar.

Punkt 1 aga on veel alustamata ja lõpetamata, sest eile oli puhkepäev ja täna on mingid pisiasjad koguaeg vahele seganud ning pole saanud mahti alustadagi. Edasi lükata ka enam ei saa, nii et täna õhtul on meelelahutuseks tabelid ja vormid A ja E. Õnneks on eeltöö tehtud ning vaja on vaid vormistada. Nii et 3-4 tundi peaks sellele kuluma. Täitsa OK.

Järgmised 2 nädalat tulevad intensiivsed. Ülejärgmisel nädalal on 3 suurt tegemist plaanis (kõik pagan samal ajal), nii et algav nädal kulub viimasteks ettevalmistusteks ning närvitsemiseks. Õnneks on lõviosa ettevalmistustest tehtud ning peamiselt kulub asi vormistamisele ning närvitsemisele. (Viimasel ajal pean pidevalt tõdema, et olen närvitsema ja muretsema hakanud. Kergelt piinlik. Mis mu "rahu ise" mainest nõnda küll saab?)

PS. Ostsin täna Vello Vikerkaare raamatu "Tantramees ja teised jutud". Meeldivalt värskendav. Soovitan neile, kellele iroonia armas on.

Ja nüüd, daamid ja herrad, aruandlemine algab! (Tunni aja pärast.)