Peaks hakkama suuremas koguses vitamiine sööma. Jaanuar on olnud üks tume emotsionaalne auk, mil meeleolu kõigub keskmise ja madala vahel. Mõned positiivsemad päevad on ka olnud, kuid neid on olnud liiga vähe et tasakaalustada ülejäänud päevade otsatut pimedust.

Kui rahulikult järele mõelda, siis otseselt midagi halvasti pole. Kuid kuskil minu sees on mingid kemikaalid puudu. Või siis mingid kemikaalid üle. Või mõlemat korraga. Või siis midagi muud....

Vaatasin eile videolaenutusest filmi "Its Kind of a Funny Story". Noormehest, kes enesetapumõtete tõttu otsustab haiglasse minna, et seal teda ravitaks. Lihtne film, aitas meenutada, et tegelikult on mul ju oluliselt paremini kui paljudel teistel. Mõni naljakas koht oli, siiski rohkem selline "nunnu" noortefilm.



Igatahes, kui meenutan varasemaid aastaid, siis mul on talve keskel olnud sarnaseid auke. Seega ei midagi uut. Lihtsalt vajan rohkem päikest, kvaliteetsemat und, kaht vitamiinikuuri ning vähem stressiolukordi. Aprilliks läheb üle.