On palju neid, kel vabadus on meelel;

kel nägemus, et indiviid on võim;

neil uhked sõnad laiumas on keelel;

kuid paraku neil kammitsetud vaim.

 

Neil tunne sees, et ise otsustavad;

neil tunne sees, et pea on tarkust täis;

kuid oma tegudes nad osutavad,

et kogu tarkus ainult tarkusena näis.

 

Jah, tõsi: igaüks on iseenda kapten,

kes oma elu üle otsustab;

ning iga mõtte, iga teo eest

Ta kogu täiusega vastutab.

 

Kuid kel on enda meele üle võimus?

Kes on see, kes tegelikult otsustab?

Kui tark on tegelikult igaühe tarkus?

Ja kui palju inimene seda tarkust kasutab?

 

Ehk: eile oli kehvem ilm. Autojuhid ei lasknud inimesi üle tee. Neil oli kiire, sest nad oma meeles kartsid autos istudes märjaks saada J Neid ei juhtinud mõistus ja loogika, vaid nad olid oma tujude vangis. Inimesed on pidevalt oma tujude vangis. Ostes asju, mida neil pole vaja. Tehes tegusid, mis neile südame järele pole. Söövad sööke, mida süüakse, sest see on moes. Ja põlatakse armastust, sest armastuse siht on moest. Hinnatakse inimesi kaane järgi. Hinnatakse ajakirju kaane järgi. Hinnatakse tegusid kaane järgi. Ja hinnatakse individualismi, sest see annab ettekäände lodevuseks. Ja hinnatakse solidaarsust, sest see annab ettekäände lodevuseks. Hinnatakse demokraatiat, sest see annab ettekäände lodevuseks. Hinnatakse oligarhiat, sest see annab ettekäände lodevuseks. Inimesed ei soovi tegelikult iseenda elu kontrollida, sest et nad pole suutelised end kokku võtma. Inimesed on lodevuse vangid.