Alkoholism - joovastavalt tappev. Viib mõistuse ja tervise. Aeglane suitsiid. Ometi ihaldusväärne. Kindlasti on alkoholi võlu keemilistes, emotsionaalsetes ja sotsiaalsetes komponentides. Ja valu samamoodi. Ning kõik on see seotud psühholoogia (ka parapsühholoogiaga).

Kõik alkoholi väärtarvitamise juhud on seotud suremise ja sündimise protsessidega. Ülejoomine tekitab seisundi, kus inimene pole enam tema ise. Tekitab tajuhäireid ning avab uue maailma. Ometi on see nagu väike suremine - tapan möödaniku, elan olevikus. Joon. Hommikul on paha olla. Kokku korraga mitmeid traumaatilisi hetki. Korraks suren.

Poh,melusest väljatulek on justkui uus sünd. Maailm mõjub värskena. ´Tekivad eufoorilised loosunglikud ideed: Olen uus inimene ja nüüdsest hakkan korralikuks; Loodus on ilus; Elu armastan Sind. Kõik tundub uue ja värskena. Lapselik uudishimu laseb pilku avaramalt ringi käia ning tollel hetkel on elukvaliteet jumalik. Ka töö sujub. Uus sünd, uus elu. Peale surma.

Inimesed, kes kaotavad kiiresti selle värskuse - nemad soovivad alateadlikult seda surma-sünni protsessi uuesti kogeda ning jäävad sellest sõltuvusse. Alateadlik, kuid siiski. Psühholoogiline sõltuvus. Surmast ja alkoholismist.

Seega, et seda kriisi ületada, tuleb õppida hoidma värskuse seisundit: et maailm on loomine ja uuenemises; koguaeg on võimalik kogeda uut.

 

(on hüpoteetiline idee; kui keegi tarkust teab, siis kommenteerigu palun)