Tuhka agiteeris mind avama ja lugema Philippe Delerm'i raamatut "Terve pühapäeva on sadanud". Jõudsin leheküljeni 54 ja tundsin, et pean jagama.

Esimene emotsioon oli, et raamatu peategelane on tola. Teine emotsioon oli, et hoolimata sellest on tegemist mõnusa vanaga. Seejärel (umbes leheküljel 40) mõtlesin, et ma suudan sarnaseid lugusid kirjutada. Leheküljel 52 veendusin, et saan selega hakkama kolme nädalaga, siis kui puhkuse võtan tuleval suvel (või kevadel, mis on parem). Lehekülgedel 43 - 53 vennastusin peategelasega. (ilmselt seetõttu, et ma olen ka tola. ja asotsiaalne kohati)

Tuhkale: sul võib rohkem õigus olla, kui sa väljendasid.

Loen nüüd edasi.

PS. eile ostsin jälle raamatuid. Investeerisin peaaegu 500 krooni. Kolmest kahte olen juba agaralt pruukinud. Aga jätan need reisi jaoks. Enne saan laenatud lugudega tuttavaks.

 

------------------------------------

Jätk: alla kolme tunni. Õigemini 2.5h ja raamat läbi. Pole paha. Hea lugemini oli. Teravmeelne ja elutark. Tsitaat näituseks: Mul on hea mälu, sest puuduvad mälestused.

Viitsimata arvutada, siis aja jooksl on minus küpsenud oskus infot kiiresti omastada. Ilmselt seetõttu on lugemiskiirus päris hea. Arvestades praegusi tööülesandeid, siis teismoodi poleks mõeldavgi.