¤ ma ei karda metsa, suurt vett, mägesid, metsloomi ....
kardan eksimist inimeste puhul - nt tahtmatult valu teha, mitte mõista või olla ise valesti mõistetud. Valesid otsustusi inimsuhete puhul pelgan …Afektide skaalal võiks madalrõhkkonna lohk olla vast vaikse meeleheite ja ahastuse võrdkuju.
Ja kurje inimesi kardan. Salakavalaid, hoolimatuid. silmakirjalikke.
Neid on … olnud.
-------------------------------------------------------------
=========> yxkord laskis ema mul ennast metsast välja juhtida.. teeskles, et on eksinud ja mina ta ainus lootus
samal ajal ta ise suunas vaikselt – ma’i saand tookord arugi. ..
 
Niisugune on ka ideaalne kooliõpetaja , mentor.
Kasvatus toimib siis, kui seda protsessi pole näha ,
kui see pole plaanipärane metoodiline tegevus, saati veel sõna, keelavas käskivas kõneviisis.
Kõige olulisemat õpime nii, et ei tea, kus kes kuidas suunas ja mõjutas.
 
Mõnikord saab õpetada väga isepäiseid kõurikuid nagu kutsikat ujuma - ujud ise eemale ja kutsud. Ta tahab su juurde ja - ujubki ! Ei mingit 'korgitamist' ja liuglemist ja käte/käppade tööd kuival .
 
------------------------------------------------------
Mitte keegi ei jaksa mylkast välja rebida igayht, kes tema kylge klammerdub. Ja õlekõrs on habras. eriti siis, kui haaraja ei pyyagi kinni hoida.

aga  o m a syytunnet ei maksa teistesse siirdada.olgugi et see toimub tegelikult ysna märkamatult, justkui iseeneslikult.