Need, kes säilitavad meelerahu ega asu igas olukorras 'rindejoonele' , näevad enamasti halva taga ka head ning on õppinud "elu tantsule paluma".
Minu jaoks on eluga tantsimine see, kui inimene liigub kaasa oma kogemustevooluga, olgu siis tegemist hea või halva kogemusega 
ning tunneb seejuures harmooniat, ...
Heaga kaasa triivimine ei valmista kellelegi erilisi raskusi, aga kuidas õppida võitluseta kulgema halvaga - see on probleem. Kas on aga võimalik öelda, et valss on hea ja tango halb, klassikaline ballett harmooniat ja hip-hop destruktiivsust loov ?!
Me ise loobime oma teele kive ja siis imestame, et on nii raske seal tantsida.
Tihti pole meil lihtsalt taktitunnet(ust) , sageli jätame muusika võõraste valida ja pahatihti ei viitsii me isegi voodist välja ronida.